LÜHIFILM ARMASTUSEST – Autorikino #23 2015

Üheksateistaastane Tomek (Olaf Lubaszenko) elab Varssavis korterikompleksis koos oma ristiema (Stefania Iwińska) juures – ta peatub ristiema poja toas, kuni viimane on ära. Orbudekodus üles kasvanud Tomekil on vähe sõpru ning ta töötab postkontoris. Ta on hakanud jälgima ilusat vanemat naist, Magdat (Grażyna Szapołowska), kes elab kõrvalasuvas kortermajas. Kasutades teleskoopi, vaatleb ta Magdat igal õhtul, kui naine tegeleb igapäevaste toimetustega, töötab oma kunsti kallal ja võõrustab mehi. Et talle lähemale jõuda, libistab Tomek naise postkasti võltsitud teateid olematute rahasaadetiste kohta. Samuti helistab ta talle anonüümselt, et lihtsalt kuulda tema häält. Tomeki kinnisidee keskendub rohkem naise igapäevaelule kui tema seksuaalelule; kui ta näeb Magdat meestega intiimsena, viskab ta teleskoobi ära ega vaata enam.

Tomek saab teada, et Magda kortermajale piimatoimetuses on probleeme, mistõttu võtab ta töökoha piimakullerina, et naisele lähemal olla. Ühel õhtul näeb ta, kuidas Magda naaseb koju pärast järjekordset lahkuminekut, pillab piimapudeli ja nutab veel ühe ebaõnnestunud suhte pärast. Hiljem küsib Tomek oma ristiemalt: „Miks inimesed nutavad?“ Pärast veel üht võltsitud postiteadet satub Magda postkontoris postiametnikuga vaidlusse, kus teda süüdistatakse kelmuses. Kui Magda lahkub solvunult, järgneb Tomek talle ja tunnistab, et on saatnud võltsitud teated, näinud teda nutmas ja jälginud teda. Samal õhtul seab Magda oma voodi nii, et Tomek saaks teda teise mehega näha. Kui nad on voodis, ütleb Magda, et keegi jälgib neid üle tee. Mees jookseb tänavale, kutsub Tomeki alla ja lööb teda näkku piilumise eest.

Järgmisel päeval, kui Tomek Magdale piima toob, tunnistab ta, et armastab teda ega oota midagi vastu. Ülevoolavate tunnete tõttu tormab ta maja katusele, kuid pöördub seejärel Magda ukse taha ja kutsub ta kohtingule – ning Magda nõustub. Tunnetest elevil, jookseb Tomek piimakäruga läbi hoovi. Kohtingul kohvikus saab Magda teada, et Tomek on teda jälginud terve aasta ja varastanud tema vanalt kallimalt saadud kirju. Alguses on ta vihane, kuid seejärel heidab juhtunu kõrvale, öeldes: „Mis sellest enam.“ Vastuseks Tomeki armastuseavaldustele teatab Magda, et armastust pole olemas – on vaid seks. Ta näitab talle, kuidas armastajad hoiavad üksteise käest.

Hiljem samal õhtul, kui Magda on duši all käinud ja riided vahetanud, kingib Tomek talle väikese kingituse, kuid Magda ütleb, et ta pole hea inimene ega vääri kingitusi. Kükitades Tomeki ees, juhib ta tema käed oma reitele ning Tomek saab orgasmi. Magda ütleb: „Armastus… see ongi kõik.“ Häbistatuna ja murtuna jookseb Tomek korterist välja, aga Magda tunneb end süüdi ja üritab temaga akna kaudu suhelda – žestikuleerides, et ta helistaks, ja hoides üles silti „Tule tagasi. Vabandust.“ Vastust ei tule. Oma korteris lõikab Tomek randmed lahti. Hiljem tuleb Magda tema korterisse, et tagastada tema sinna jäetud mantel, ja saab ristiemalt teada, et Tomek üritas end tappa ning viidi haiglasse. Magda ütleb: „Ma arvan, et tegin talle haiget.“ Ristiema viib Magda tema tuppa ja näitab teleskoopi, öeldes: „Ta armus sinusse.“ Kui temalt küsitakse, kas Tomek „armus valesse naisesse“, vastab Magda: „Jah.“

Järgnevatel päevadel ei leia Magda Tomekit üles – on ilmne, et ta tunneb tema pärast muret. Ühel õhtul saab ta telefonikõne ja arvates, et see on Tomek, tunnistab ta, et noormees oli armastuse osas õigus (kõne tuli tegelikult kelleltki, kel oli telefonirike). Pärast päevi ootamist ja Tomeki akna jälgimist oma väikese binokliga näeb ta lõpuks, et noormees on naasnud. Magda läheb Tomeki korterisse ning ristiema juhatab ta noormehe tuppa, kus Tomek magab, randmed veel sidemetes. Ristiema ei lase tal noormehele liiga lähedale minna ega isegi ta sidemes rannet puudutada. Märgates teleskoopi, vaatab Magda selle kaudu oma korterisse ja kujutab ette, mida Tomek võis tol ööl näha – kuidas ta tuli koju, pillas piima ja nuttis järjekordse nurjunud suhte pärast. Seejärel sulgeb ta silmad ja kujutleb Tomekit oma korteris, end lohutamas – ja ta naeratab.

Režissöör: Krzysztof Kieślowski
Osades: Grażyna Szapołowska, Olaf Lubaszenko

1988